Tallinna Linnagalerii 02.-24. veebruar 2013-02-08 Avatud K-P
12-18, Harju 13 www.kunstihoone.ee
Kuraatorid : Anne Maisvee, Rebeka Põldsam
Mõned mõtted näituselt.
Kõigepealt tüdruk põrsaga. Minu jaoks on see pilt otsetee
minu lapsepõlve, kui elasime maal ja lisaks kanadele, lammastele ja lehmale oli
meil ka siga. Mäletan, et mul oli suur tahtmine põrsast sülle võtta, aga „siga
väntsutada“ ei lubatud. Siiski vähemalt ühel korral sain ma seapõrsa, kes juba
kesikule lähenes sülle võtta. Oli vist
nii, et seapõrsas ei tahtnud süles olla ja hakkas kohe vintsklema ja vist
rabeleski ennast lahti. Hiljem polnudki enam eriti tahtmist siga sülle võtta.
Üldse olid koduloomad võrdlemisi metsikud ja süles olla neile ei meeldinud.
Kana sai siiski vahel kinni püütud, aga ega see ka kaua süles ei seisnud.
Täiesti omaette maailm olid lambad, aga see on juba üks teine lugu. Pildil on
tüdruk puhaste linnariietega, tema süles on vagur põrsas nagu lemmikloom. See
põrsas on pärit ühest teisest maailmast ja tal on hoopis teine lugu. Sea sülle
võtmine võib teinekord inimesi pahandada, aeg on selline.
Disney printsessid on mulle täiesti uus maailm. Varem pole
mul nendest aimugi olnud. Nüüd olid suurelt ja säravalt esitatud. Printsessid on paigutatud argipäeva, umbes
sellises võtmes, et vaatamata printsessiks olemisele, ikkagi inimene. Kõik on
võimalik ja sageli on palju rohkem võimalik, kui me endale ettegi suudame
kujutada. Minule näitavad printsessi pildid piirde lõputut avarust. Kirurg
operatsioonisaalis võib olla ülimalt meisterlik ja hinnatud, kuid peale tööd
võib sama meister välja ilmuda täiesti teise inimesena, miks mitte glamuuritarina, kes pidutseb
rajult mitu päeva järjest. See ei tähenda, et ta oleks kirurgina vähem
usaldusväärne.
Tüdruk rohelise t-särgi ja sigaretiga – see on väga kurb
pilt. Võib-olla sellepärast, et sellest pildist räägib oma videos Sarah Maple ka
ise, on selle pildi energiat lihtsam kurbusena lahti seletada.
See mida pole, annab pildile mõtte.
Valge kleidiga tüdruk tagumises saalis. See tuletab meelde
mõnesid elu jooksul kogetud piinlikke olukordi. Aga ega midagi ei ole teha.