kolmapäev, 16. mai 2012

"Koletis kuu peal" Richard Kalinoski


Lavastaja Madis Kalmet; Kunstnik Kustav-Agu Püüman; Tõlkija Anu Lamp; Mängukoht Väike saal; Mängivad: Priit Võigemast, Hele Kõrve, Aleksander Eelmaa ning ˇJaan Aleksander Konze (külalisena) või Egert Kadastu (külalisena).
Esietendus 26.03.2011; Etendus kestab 3tundi
Vaadatud etendus 12. mai 2012

„Koletis kuu peal“ räägib lähemalt kahe inimese elust ja saatusest läbi kolmanda silmade, seega siis kokku kolmest inimesest.  Mees, naine ja väike poiss.
Mees Aram ja naine Seta on mõlemad pärit Armeeniast ja neil mõlemal on õnnestunud ellu jääda türklaste poolt 1915.a korraldatud genotsiidis ning selleks ajaks, kui toimub näidendi tegevus on nad jõudnud Ameerikasse, vabale unelmate maale.

Näeme tänapäevases mõistes pimekohtingut – kaks inimest saavad kokku esimest korda elus, aga nad on juba abielus. See on natuke naljakas ja omamoodi väga armas liin – kahe noore inimese kohanemine üksteisega, ühes elamine. Tollele ajale iseloomulikult on rõhk sellel, mida mees tahab ja ütleb. Naise asi on sellega nõus olla. Kuna Seta on nende esimesel kohtumisel alles 14 aastane, alles laps, siis algul ütleb ka tema, mida ühest või teisest asjast arvab, aga tema mees Aram, teeb üheselt selgeks, et mees on see kes ütleb ja arvab.
Hele Kõrve kehastatud Seta on imepärane naine. Mulle tundub, et niisugune naine võib ette tulla ainult unistustes või siis luules. „Koletis kuu peal“ ongi nagu luuletus, sest korraga on öeldud niipalju head ja samapalju valusat.  Näidendi jooksul kasvab Seta lapsest naiseks. Kui algul on temas tänulikkus ellujäämise eest, siis naisena lisandub sellele armastus ja tarkus.  Imetlusväärne on tema tarkus ja kannatlikkus oma mehega suhtlemisel. Ega seal suurt valikuvõimalusi ei olnud ka, aga Seta lähtus oma tegemistes armastusest, vähemalt nii paistis.
Aram Seta mehena tavalisem, tänapäeval on mehed sageli samasugused. Kannab oma valu endas ja kannatab, naine peab aru saama tema kannatamisest ja kõigil tuleb kannatada.
Lastena olid nad mõlemad näinud pealt oma perekondade - vanemate ja õdede-vendade tapmist, eriti julma ja seletamatut. Armeenias toimunud genotsiidi, mis on hoopis rohkem meeles ja õhus kui Ameerika kõige oma vabaduse ja õnnega.
Kolmas tegelane näidendis on väike poiss Vincent, kes nüüd vana mehena Aleksander Eelmaa kehastuses meenutab neid aegu ja meile seda lugu räägib. Vincent on poiss tänavalt, ta on paigutatud orbudekodusse, kuid sealt ta põgeneb sageli varastab vahel poodidest leib, kui nälg väga suureks läheb. Vincenti osas oli nähtud etenduses Jaan Aleksander Konze, kes tuli oma osaga väga hästi toime. Tavaline väike poiss oma lapse maailmaga.  Seta andis talle vahel süüa, Aram oli tõrjuv ja kuri nagu võiski oodata. Ühel päeval pani Aram  Vincenti jaoks ühe karbi tooli peale, selles karbis oli mantel. Sellest päevast jäi Vincent Sta ja Aram’i juurde elama.
Neljas tegelane selles näidendis oli Koletis. Türklased nägid koletist algul kuu peal, sest kord kuuvarjutuse ajal, kui kuupind kattus musta seinaga ja valgust enam ei paistnud, avati tuli püssidest ja kuulipildujatest kuu suunas. Mõni aeg hiljem pöörati püssid ja kahurid Armeenlaste poole ja korraldati tapatalgud teist usku inimeste vastu. Siis nähti Koletist oma hõimlaste usus. Pole midagi uut, usu pärast enamasti tapetaksegi. Olgu siis uskumine teise jumalasse või uskumine enda või kellegi teise õigusesse, võrdsusesse, vabadusse.
Inimese sees on koletis, kas ärkvel või uinunud, aga teda on kerge äratada. Õieti ta ärkab ise, kui märkab endast erinevat. Algul on ta niisama sallimatu, aga sealt edasi on ainult õige vähe vaja, et Koletis hakkaks omapäi tegutsema.
Meeldisid väga Seta kostüümid, just selliseid kujutangi ette sellesse aega ja nendele inimestele. Tema esimene kleit otse rongilt tulles, must rätik peas ja kõik hilisemad, lihtsad ja elegantsed. Kusjuures võis aimata, et Seta ise õmbleb oma kleidid.
Valgus oli ka minu arvates seekord natuke teistmoodi. Kui üks pilt lõppes, läks lava pimedaks,  seejärel hämaras valguses lahkusid näitlejad lavalt.
Madis Kalmet on võtnud väga hea näidendi ja loonud väga hea lavastuse.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar