Lavastaja Madis Kalmet; Kunstnik
Kustav-Agu Püüman; Tõlkija Anu Lamp; Mängukoht Väike saal; Mängivad: Priit
Võigemast, Hele Kõrve, Aleksander
Eelmaa ning ˇJaan
Aleksander Konze (külalisena) või Egert Kadastu (külalisena).
Esietendus 26.03.2011; Etendus
kestab 3tundi
Vaadatud etendus 12. mai 2012
„Koletis kuu peal“ räägib
lähemalt kahe inimese elust ja saatusest läbi kolmanda silmade, seega siis
kokku kolmest inimesest. Mees, naine ja
väike poiss.
Mees Aram ja naine Seta on
mõlemad pärit Armeeniast ja neil mõlemal on õnnestunud ellu jääda türklaste
poolt 1915.a korraldatud genotsiidis ning selleks ajaks, kui toimub näidendi
tegevus on nad jõudnud Ameerikasse, vabale unelmate maale.
Näeme tänapäevases mõistes
pimekohtingut – kaks inimest saavad kokku esimest korda elus, aga nad on juba
abielus. See on natuke naljakas ja omamoodi väga armas liin – kahe noore
inimese kohanemine üksteisega, ühes elamine. Tollele ajale iseloomulikult on
rõhk sellel, mida mees tahab ja ütleb. Naise asi on sellega nõus olla. Kuna
Seta on nende esimesel kohtumisel alles 14 aastane, alles laps, siis algul
ütleb ka tema, mida ühest või teisest asjast arvab, aga tema mees Aram, teeb
üheselt selgeks, et mees on see kes ütleb ja arvab.
Hele Kõrve kehastatud Seta on
imepärane naine. Mulle tundub, et niisugune naine võib ette tulla ainult
unistustes või siis luules. „Koletis kuu peal“ ongi nagu luuletus, sest korraga
on öeldud niipalju head ja samapalju valusat.
Näidendi jooksul kasvab Seta lapsest naiseks. Kui algul on temas
tänulikkus ellujäämise eest, siis naisena lisandub sellele armastus ja
tarkus. Imetlusväärne on tema tarkus ja
kannatlikkus oma mehega suhtlemisel. Ega seal suurt valikuvõimalusi ei olnud
ka, aga Seta lähtus oma tegemistes armastusest, vähemalt nii paistis.
Aram Seta mehena tavalisem,
tänapäeval on mehed sageli samasugused. Kannab oma valu endas ja kannatab,
naine peab aru saama tema kannatamisest ja kõigil tuleb kannatada.
Lastena olid nad mõlemad näinud
pealt oma perekondade - vanemate ja õdede-vendade tapmist, eriti julma ja seletamatut.
Armeenias toimunud genotsiidi, mis on hoopis rohkem meeles ja õhus kui Ameerika
kõige oma vabaduse ja õnnega.
Kolmas tegelane näidendis on
väike poiss Vincent, kes nüüd vana mehena Aleksander Eelmaa
kehastuses meenutab neid aegu ja meile seda lugu räägib. Vincent on poiss
tänavalt, ta on paigutatud orbudekodusse, kuid sealt ta põgeneb sageli varastab
vahel poodidest leib, kui nälg väga suureks läheb. Vincenti osas oli nähtud
etenduses Jaan Aleksander Konze, kes tuli oma osaga väga hästi toime. Tavaline
väike poiss oma lapse maailmaga. Seta
andis talle vahel süüa, Aram oli tõrjuv ja kuri nagu võiski oodata. Ühel päeval
pani Aram Vincenti jaoks ühe karbi tooli
peale, selles karbis oli mantel. Sellest päevast jäi Vincent Sta ja Aram’i
juurde elama.
Neljas tegelane selles näidendis
oli Koletis. Türklased nägid koletist algul kuu peal, sest kord kuuvarjutuse
ajal, kui kuupind kattus musta seinaga ja valgust enam ei paistnud, avati tuli
püssidest ja kuulipildujatest kuu suunas. Mõni aeg hiljem pöörati püssid ja
kahurid Armeenlaste poole ja korraldati tapatalgud teist usku inimeste vastu.
Siis nähti Koletist oma hõimlaste usus. Pole midagi uut, usu pärast enamasti
tapetaksegi. Olgu siis uskumine teise jumalasse või uskumine enda või kellegi
teise õigusesse, võrdsusesse, vabadusse.
Inimese sees on koletis, kas
ärkvel või uinunud, aga teda on kerge äratada. Õieti ta ärkab ise, kui märkab
endast erinevat. Algul on ta niisama sallimatu, aga sealt edasi on ainult õige
vähe vaja, et Koletis hakkaks omapäi tegutsema.
Meeldisid väga Seta kostüümid,
just selliseid kujutangi ette sellesse aega ja nendele inimestele. Tema esimene
kleit otse rongilt tulles, must rätik peas ja kõik hilisemad, lihtsad ja
elegantsed. Kusjuures võis aimata, et Seta ise õmbleb oma kleidid.
Valgus oli ka minu arvates
seekord natuke teistmoodi. Kui üks pilt lõppes, läks lava pimedaks, seejärel hämaras valguses lahkusid näitlejad
lavalt.
Madis Kalmet on võtnud väga hea näidendi ja loonud väga hea lavastuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar