Lavastaja Urmas Vadi
Kunstnik Laura Pählapuu
Helikujundaja Külli Tüli
Lavatehnikud Arles Aavast, Erki Lindmaa
Osades Margus Grosnõi, Natali Lohk, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Üllar Saaremäe, Toomas Suuman, Klaudia Tiitsmaa (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Helikujundaja Külli Tüli
Lavatehnikud Arles Aavast, Erki Lindmaa
Osades Margus Grosnõi, Natali Lohk, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Üllar Saaremäe, Toomas Suuman, Klaudia Tiitsmaa (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Vaadatud
etendus laupäeval 16 juunil, algus kell 16.00
Kaarel Karmi suvekodu asub Vihula mõisast umbes2 km edasi, auto saab teeäärde
jätta ja siis peab veel umbes pool km jala mööda metsarada minema. Ei mäletagi,
millal viimati nii ehtsasse paksu metsa sattusin. Teatrikülastajana mul vedas,
sest mitu päeva oli olnud päikselist ilma, sellele vaatamata said minu uued
sandaalid paksu poriga kokku. Mis veel need peavad tegema, kes selle metsaraja
vihmase ilmaga läbivad? Kummikud peaksid vähemalt kaasas olema. Nagu paksus
metsas võibki oodata, on ka palju sääski. Eile siiski väga palju ei
olnud, aga täna oma jalgu vaadates oma paarkümmend oli ikka minu peale ka
pidama jäänud.
Kuna Vaino Vahing on mind alati paelunud oma põneva ja salapärase elu ja tegevusega, siis oli ootus päris kõrge.
Nimetaksin nähtut unenäoks, kus juhtub erinevaid asju. Unenäo omapära seisneb selles, et und näeb Johannes, kes kujutab kedagi teist, kes oleks võinud sellist und näha. Need, kes unes näha on, on Johannese unenäo tegelased ja tegeliku eluga on neil ehk ainult pisut tegemist.
Mulle tundub, et 70-ndatel elasid inimesed oluliselt teises maailmas võrreldes praegusega. Kuigi praegune aeg on võimalusterohkem ja sellega seoses kuuleme rohkem erinevatest maailmadest, aga saame ka rohkem valida, keda või mida me tahame kuulda. Tollal oli siiski nii, et kui sinu raamat oli avaldatud, siis olidki kirjanik valmis.
Lugedes praegu kadunud suurmeeste kirjutatut, tundub naljakas, et omal ajal olid nad tavalised inimesed, kellele polnud võõras kadedus ja ahnus ja kõik muu selline üldinimlik, mis juba oma 2000 aastat ja veel kauem on olnud igapäevane ja tavaline.
Seal näidendis Johannes, kelles võib aimata Vaino Vahingut, Üllar Saaremäe on isegi väliselt natuke Vahingu moodi, unistab uutmoodi vaimust vaevatute ravimisest. Ja meie näeme sellest unenäo versiooni, kus on Vahingu kaasaegsed 70-ndatel ja tolleaegsed inimesed. Vastu Johannese plaane saabuvad tema haiglasse ravile enam-vähem tuttavad inimesed. Ju ta neid siis hulludeks salaja on pidanud, kui nad unes tema patsientideks satuvad. Ravile nad eriti ei allu, aga võibolla pole nad ka piisavalt hullud.
Tiina Mälberg'i teejuht oli tore ja sõbralik ja humoorikas. Samuti tema mängitud Tõnis. Just paras unes ette tulema. Samuti oli tore kunstiteadlane Jüri, kes kirjutas isegi pool doktoritööd valmis, kui selgus, et ta on siiski näitlejanna Mari. . Polnud enam mõtet teeselda. Marit kehastas Natali Lohk
Kaarel Karmi suvekodu asub Vihula mõisast umbes
Kuna Vaino Vahing on mind alati paelunud oma põneva ja salapärase elu ja tegevusega, siis oli ootus päris kõrge.
Nimetaksin nähtut unenäoks, kus juhtub erinevaid asju. Unenäo omapära seisneb selles, et und näeb Johannes, kes kujutab kedagi teist, kes oleks võinud sellist und näha. Need, kes unes näha on, on Johannese unenäo tegelased ja tegeliku eluga on neil ehk ainult pisut tegemist.
Mulle tundub, et 70-ndatel elasid inimesed oluliselt teises maailmas võrreldes praegusega. Kuigi praegune aeg on võimalusterohkem ja sellega seoses kuuleme rohkem erinevatest maailmadest, aga saame ka rohkem valida, keda või mida me tahame kuulda. Tollal oli siiski nii, et kui sinu raamat oli avaldatud, siis olidki kirjanik valmis.
Lugedes praegu kadunud suurmeeste kirjutatut, tundub naljakas, et omal ajal olid nad tavalised inimesed, kellele polnud võõras kadedus ja ahnus ja kõik muu selline üldinimlik, mis juba oma 2000 aastat ja veel kauem on olnud igapäevane ja tavaline.
Seal näidendis Johannes, kelles võib aimata Vaino Vahingut, Üllar Saaremäe on isegi väliselt natuke Vahingu moodi, unistab uutmoodi vaimust vaevatute ravimisest. Ja meie näeme sellest unenäo versiooni, kus on Vahingu kaasaegsed 70-ndatel ja tolleaegsed inimesed. Vastu Johannese plaane saabuvad tema haiglasse ravile enam-vähem tuttavad inimesed. Ju ta neid siis hulludeks salaja on pidanud, kui nad unes tema patsientideks satuvad. Ravile nad eriti ei allu, aga võibolla pole nad ka piisavalt hullud.
Tiina Mälberg'i teejuht oli tore ja sõbralik ja humoorikas. Samuti tema mängitud Tõnis. Just paras unes ette tulema. Samuti oli tore kunstiteadlane Jüri, kes kirjutas isegi pool doktoritööd valmis, kui selgus, et ta on siiski näitlejanna Mari. . Polnud enam mõtet teeselda. Marit kehastas Natali Lohk
Ka Mari ja Tõnise suhetes tuli kätte tõehetk, kus Mari pidi tunnistama, et
Tõnis vahel siiski mõjub natukene võltsina. Tõnis aga jäi lõpuni Tõniseks.
Kuna tegemist oli unenäoga, siis pole midagi ette heita, sest oma unenägude üle me ei valitse. Teatrilt oleksin oodanud rohkem süvenemist ja detailide lahti mängimist, tänuväärset materjali on ometi väga palju. Pealegi, kui juba kutsutakse inimesed kohale paksu metsa sisse läbi pori ja sääseparvede. Samas etenduse pealkiri viitab hulludele ja suvele. Eks igaüks peab ise otsustama, kas ta osaleb selles mängus.
Kuna tegemist oli unenäoga, siis pole midagi ette heita, sest oma unenägude üle me ei valitse. Teatrilt oleksin oodanud rohkem süvenemist ja detailide lahti mängimist, tänuväärset materjali on ometi väga palju. Pealegi, kui juba kutsutakse inimesed kohale paksu metsa sisse läbi pori ja sääseparvede. Samas etenduse pealkiri viitab hulludele ja suvele. Eks igaüks peab ise otsustama, kas ta osaleb selles mängus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar