Laupäeval 17.09 kell 19.30 kinos Sõprus
Uskumatult vähe rahavast oli saalis. Meie jõudsime kohale umbes pool tundi varem ja olime kindlalt esimesed. Pärast ikka tuli natuke inimesi, aga väga vähe, arvstades, et tegemist on ikkagi väga hea Soome filmirežissööriga.
Ringvaates näidati taas Idioot'i treilerit, ja see oli endiselt paljulubav.
Le Havre oli/on väga armas muinasjutu film. Tehtud just nii nagu tegijale meeldib, et oleks. kas siis selles filmis või elus või ükskõik kus. Head on head ja pahad on ka head ning see on kohe algusest peale aru saada. Mingi kuri on küll kuskil kõrgumas, umbes nii nagu eelmises filmis so Melanhoolia's, kus kauguses kõmises mööduv planeet, nii ka siin oli kurjus kuskil päris lähedal. Miks muidu peaks ennast varjama või konteineriga üle ookeani reisima.
See film oligi justkui vaatajate soovidele vastu tulles tehtud,arvsetades, et vaataja on rohkem heade poolt ja rohkem häid tahakski näha. Võibolla oli seal isegi mingi iroonia, aga mina seda ei näinud ja sellest niimoodi aru ei saanud.
Selle filmi peategelane on väike Prantsusmaa linna Le Havre, niisugusena nagu teda näidati.
Neegriposs Idrissa oli väga intelligentne, juba loomu poolest, lisaks oli ta kodust kaasa saanud väga hea lastetoa. Justkui oligi valmistunud astuma oma elus sellist sammu ja nüüd kohale jõudnuna jäi ainult teooria praktikasse üle viia. Kõik mustanahalised inimesed on esitatud suure poolehoiuga. Aga tegelikult käib see kõikide osatäitjate kohta.
Mulle tundub, et Kaurimäkil oli selle filmiga edasi anda mingi sõnum, võibolla poliitiline, sellest ma suurt aru ei saanud. Umbes midagi sellist, et rahvas on alati võimu vastu või, et võim on ikka ja alati inimesest lahus. Et võimul olles on imeasi, kui jääd inimeseks vms.
Oleks huvitav, kui keegi süvaanalüüsib ja mis sest siis saab. Mina nägin muinasjuttu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar