ETV-s kolmapäeval 28. detsembril kell 22.15
Režissöör-operaator: Elen Lotman
Produtsent: Madis Tüür
Filmi algus on natuke hüplik, aga paljulubav. On lootust, et siin võib nalja saada. Peategelane on ennast väliseestlaseks nimetav Andrus Valvur. Tegelikult ongi tema vanemad eestlased ja tema on üles kasvanud Eestist eemal, seega väliseestis. Lapsena käinud eesti seltsides eesti keel õppimas ja teise samasuguste eestlastega suhtlemas.
Andrus Valvur e Andy käib esmalt suguvõsa kokkutulekul. Paistab, et tegemist on päris tavalise eestimaise suguvõsa kokkutulekuga, koos on hulga poolvõõraid inimesi, aga ometi on nad kõik omavahel rohkem või vähem sugulased. Andy saab seal ka tuttavaks kenade prouadega, teeb neist ema jaoks piltigi, aga tundub siiski natuke võõrana seal sugulaste keskel. Nii nagu sageli ollakse võõras või üksi, kui palju rahvast on koos.
Peagi saab selgeks, et Andy on stand-up koomik ja hea meelega astuks ka eesti publiku ees mõne kavaga üles.
Kogu ülejäänud aja käibki esinemiseks valmistumine. Kuigi Andy on ameeriklane, hästi avatud, hea suhtleja ja mis kõik veel, siis samal ajal on ta ikka üks tavaline mees võõraste inimeste keskel. Ja see teeb ärevaks, kuidas teda, võõrast siin vastu võetakse.
Üks tore vahepala on kõne kelleltki, kes kutsub teda lõunale. Hiljem selgub, et lõunasöök tuleb kahele ja teine sööja on Toomas-Hendrik Ilves. Andy ema ja T. H. Ilvese ema on parimad sõbrannad, ja nende lapsed omal ajal koos liivakastis mänginud. Seega on nad juba vanad tuttavad või isegi lapsepõlvesõbrad. Lõunasöök ongi kaetud kahele, aga nende kohtumine üsna kohmetu, mis on minu arvates just sellisena edasiantuna suur õnnestumine. Ole pealegi president, tegelikult oled ikka päris tavaline ja normaalne eesti mees.
Andy aga valmistub nüüd juba konkreetselt kokkulepitud ajal stand-up koomikuna üles astuma. Filmi jooksul on ta väga sümpaatseks saanud ja vaatajana tunnen pinget ja muret, et tal ikka kõik hästi läheks.
Lõpuks on õhtu käes, saal nooremapoolset publikut täis ja Andy kutsutakse lavale. Alustab inglise keeles aga läheb siis kohe eesti keelele üle. Ja rahvas naerab. Enam me ei kuule, mida Andy räägib, aga rahvas ikka naerab. Hea tunne, et Andy’l hästi läks.
Kindlasti kõige parem selle aasta seninähtud Eesti Lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar