esmaspäev, 14. november 2011

Dostojevski "Idioot" ja naisküsimus


Marta Sillaotsa tõlge 1975.a.

Kirjutatud ajavahemikus 1864-1869.

„Idioot“ mõjus väga kaasaegsana nüüd lugedes seda 2011. Natuke meenutab selle raamatu ümber toimunu ja võib-olla ka toimuv tänapäevaseid moodsaid filme, milles on nii ohtralt viiteid, et käesolev võib sinna kergelt kaduma minna. Meenub kohe „Püha Tõnu kiusamine“. Aga sa võid seda vaadata ka ilma viiteid tähelepanemata. Mis siis järgi jääb? Sest vaataja ei pruugi ju viiteid/ vihjeid mõista?

Lugesin „Idiooti“ puhtast soovist midagi head lugeda. Dostojevski kirjutab ju hästi. Kohati on lugemine puhas nauding.

Dostojevskile meeldivad naised. „Idioodis“ on naised aupaistel, targad, ilusad, iseteadlikud. Naistel kogu see hääbuv aadelkond püsibki. Ei meenu, et ükski naine poleks olnud tubli ja hakkaja. Alates Lizaveta Prokofjevnast – tema oli ju perekonna pea, tema dikteeris tempo, millega jalutamas käidi, tema valis kellega suheldi, tema pani pahaks ja andis andeks. Samas oli Lizaveta Prokofjevna ikkagi eeskätt ema. Kõige tähtsam oli tema tütarde käekäik. Ta jumaldas oma tütreid, kuigi Aleksandra oli juba „ohtlikult“ vana ja polnud veel mehele läinud. Pealegi armastas Aleksandra maiustada, mis aina kaalu juurde tõi, aga Lizaveta Prokofjevna ei tohtinud iitsatadagi, sest muidu oleks võinud juhtuda, et teda poleks enam üldse kuulda võetud.

Jepantšinite tütred olid kõik „naisküsimuses“ väga teadlikud ja seega otsustasid nemad ise kas ja kellega abielluda või kuipalju maiustada.

Isegi kui kõik naised ei olnud nii iseteadlikud, siis rumalad polnud nad kindlasti. Mõned olid lihtsalt „sisemiselt“ targad, näiteks Veera Lebedeva. Ega kõiki tegelasi ei jõuagi romaanis sügavalt avada.

Iseloomulik on ka see, et abieluettepanekugi tegi Vürstile Aglaja.

Aga mehed? Ei meenu ühtegi meest, kelle puhul oleks tunda Dostojevski enda poolehoidu. Enamuses on nad joodikud, iseloomutud, arad. Isegi armuke tõmbas vanal kindralil naha mitmekordselt üle kõrvade.

Ja Vürst? Algul oli temas lootust, vist ka kirjanikul. Kuid mida edasi, seda kurvemaks läks kõik Vürstiga seonduv. Jah muidugi oli Vürst tänapäevases mõttes väga mõistev kõikide inimeste suhtes. Aga kas ta oli hea? Miks ta ei saanud head teha, teisi inimesi aidata?  ta vist natuke seda soovis? Inimene ei saa kedagi aidata, kui tema enda vajadused on rahuldamata. Ainult andes, ise midagi vastu saamata hukkud ja tood hukatust teistele. Armastus on suur jõud, kui Vürst oleks laskunud armastusel endas olla, kui temas oleks olnud ruumi armastuse jaoks, siis oleks ta saanud võimsaks. Tarkus koos armastusega on suur vägi.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar