ETV-s kolmapäeval 8. veebruaril kell 22.30
Režissöör: Moonika Siimets
Operaator: Rein Kotov
Helioperaator: Mart Otsa
Monteerija: Andreas Lenk
Produtsent: Mari Kallas
Tootjafirma: Osakond OÜ
Film Saaremaal Salme vallas elavatest inimestest. Tavalised keskeakandis olevad eatud külamehed, päevitunud ja sageli mõni hambarida puudu. Maailma asjadest arvavad nagu ikka arvatakse, mõni on kriitilisem, teine jälle leebem ja heatahtlikum.
Naised ka nagu külanaised ikka, teevad oma toimetusi, saavad hakkama kalapüügi ja muu majapidamisega. Ega kerge ei ole, peab päris palju pingutama. Pealegi juhtub ka kummalisi asju, tundub, et kivid ja heinamaa varjavad saladusi, mida pendlinaine võiks lahti harutada.
Samas Salme vallas elab ka perekond Sõnajalad. Õed Siiri ja Viivi ja nende abikaasad Oleg ja Andres. Sõnajalgade meespool lendab peamiselt helikopteriga, sageli on nende reisikaaslasteks Siiri ja Viivi. Oleg ja Andres tegelevad praegu peamiselt tuulegeneraatorite haldamisega, neid on terve hulk juba tööle pandud ja filmis kaevatakse vundamendi auk järgmisele, nende endi poolt leiutatud ja patenteeritud mudelile.
Perekond Sõnajalad on kindlasti midagi väga teistsugust, ka selle filmis paistavad nad teiste külainimeste taustal selgelt erinevad. Viivist ja Siirist ei saa me muud midagi teada, kui et nad käivad käest kinni nagu väikesed tüdrukud ja sageli selle metsateel jalutamise ajal palvetavad. Üks loeb ette Jumalale määratud tänu, teine loeb vist sama mõttes kaasa. Meie Isa palvet loetakse koos.
Perekond Sõnajalad kuulutavad Jumalasõna. See pole küll selle filmi põhiteema, aga ka siin on võimalik ikka sellestsamast rääkida, räägitagu siis millest tahes.
Sõnumi edastamine on minu arvates üks väga oluline tegevus. Kui oskad oma sõnumit selgelt ja arusaadavalt edastada, siis on maailm sinu päralt. Enamus meist tahab sõnumit edastada: õpetaja õpilasele, kaupmees ostjale, arst patsiendile, pastor kogudusele jne. Tähtis on, et sõnum jõuaks kohale.
Sageli jääb ta aga edastamata. Seal on mingi nähtamatu vahelüli, mis neelab osa endasse ja midagi olulist läheb kaduma. Ka perekond Sõnajalgade sõnum takerdub, aga mitte nii raskesti määratletavatesse takistustesse. Ma arvan, et inimesed on sallimatud nende suhtes, kuna nad on teistmoodi. „Vaesed“ on umbusklikud nende rikkuse suhtes. Siis veel nende omavahelised suhted, mis paistavad olevat sama idüllilised pea kolmekümne aasta vältel – see tekitab ju umbusku ja kadedust ja lõpuks ajab lihtsalt vihale.
Iseasi kuivõrd perekond Sõnajalad rohkem midagi edastada tahavad. Aga midagi järgimisväärset nendes kindlasti on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar