Sisseastudes astud rohelisele võrgule, mille all on midagi pehmet. kas selle peale võib astuda? Pigem pressin ennast esimesse ruumi, kus on pildid ja 2 väikest ekraani nende vahel.
Pealkiri on Cultura versus Natura.
Pealkiri on väga kõikehõlmav, aga praegusel näitusel on keskpunkt metsal ja aasal, mis on ikka mingit moodi kultuuriga läbipõimunud: heinapallid, heinapallid kiletatult, tee läbi tiheda metsa, känd ja raiesmik, kõrgepingeliinid.
Minu jaoks oli nende piltide vaatamine omamoodi meditatiivne, kuna mets on mulle väga omane, midagi ehedat. Tavaliselt on meie metsas kultuuri kogu aeg tunda, vähemalt tee ikka on, sest kus sa niisama sinna metsa satudki. Mulle need pildid meeldisid. Nii lihtne. Siin on mets, aga ka tee ja kõik muu. Nendes piltides on hea energia. Metsa või aasa maalida pole vist eriti hea idee, aga kontekstis kultuuriga, kui pole isegi selge kumb on siin esiplaanil, saab selline pilt uue mõõtme.
vaatasin rohkem seda videot, kus tee muudkui jooksis või möödus, tahtsin näha,kuhu see välja jõuab, aga ta vist ei lõppenudki.
Tagumises ruumis kunstnik juskui vabandaks oma nõrkuse pärast loodust maalida. Puude alla on kaetud laud valge pitsist linaga, šampuse pokaalid ja pudel šampanjat. Ümberringi askeldavad loomakostüümides tegelased. Stiilipidu metsas, palume tulla loomadeks riietatuna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar