NYYD´11 avakontsert

20 oktoober Estonia Kontserdisaal
Britten Sinfonia (Suurbritannia)
Nicholas daniel (oboe, Suurbritannia)
Dirigent James Macmillian (Suurbritannia)

Kavas:
Tõnu Kõrvits "Hümnid virmalistele". Esiettekanne, festivali NYYD tellimus
James Macmillia, oboekontsert 2010 James Macmillian, "Tryst"/ "Kokkusaamine" (1989)

Väga meeldis oboekontsert ja oboist Nicholas Danieli meisterlik esitus. Kavalehest selgus, et tegemist on väga mitmekülgse inimesega, lisaks on ta veel dirigent ja festivali korraldaja. Ja esineb väga palju ülemaailma oboesolistina.
Tõnu Kõrvits on mõnikord rohkem meeldinud, seekord jäi veidi kaugeks. Kaasaegne sümfooniline muusika on ka selline, mis südamesse naljalt ei lähe. Võibolla tulevikus, kui ta on juba endisaegne, siis kõnetab rohkemaid inimesi. Muidugi mõnikord läheb ka kaasaegne muusika rohkem korda, olgu või Tõnis Kõrvits. Vist jaak Sooäär ja Tuule Kann esitasid tema muusikat ja see meeldis ja läks rohkem korda.
Kes võiksid olla kaasaegse klassikalise muusika kuulajad?  Autos kuulamiseks hästi ei sobi. Kas kodus kuulaks?  Pärti kuulan, aga eriti  rohkem mitte. Tormis pole kaasaegne klassikaline muusika, tema on midagi muud.
Sellised mõtted tulevad, sest saal oli hõredavõitu. Meie keskmisel rõdul, ja teises osas oli saalis ca 1/4 ära läinud. Kusjuures saalis so põrandal olid peamiselt muusikainimesed. No oli igasugu inimesi muidugi.
Kas ka seesama teema, millest Karin Hallas-Murula rääkis seoses kaasaegse kunstiga, mida väga vähe vaadatakse. Isegi teised kunstnikud ja muud loomeinimesed ei käi vaatamas.