Tallinna Niguliste kirikus 29. oktoobril 2011
Tekst: tundmatu saksa keskaja autor; Reekviem
Esitas Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Gregory Rose
Enne kontserdi algust oli umbes 20 min pikkune Surmatantsu ja Bernt Notke teemaline loeng, Tarmo Saaret Niguliste muuseumi direktori poolt.
See ja kavaga kaasas olnud Surmatantsu tekstide tõlked olidki kõige huvitavam osa. Tekstid on alamsaksi keelest tõlkinud Rein Sepp.
Surmatanstul on 7 pilti või stseeni, kus surm lööb tantsu elava kõrval. Ja need tekstid on väga sharmantsed, surm on tõeline võrgutaja. Lisaks on need tesktid hämmastavalt kaasaegsed, kuigi inimene ju ei muutu,ei peaks enam hämmastuma.
Surm tuleb järele vanusest ja soost ja kuuluvusest küsimata. See on väga tervitatav ja elujaatav lugu. Tasub meeles pidada. Tegelikult oleme lõuks ikka kõik võrdsed ja kõik on mööduv. Ainus, mis on tõeline,see on praegune hetk. Õnnelik saad ollavaid praegu,sest see mis on möödas, sellega on lõpp ja loota,et tulevikus, kui taetud tingimused on täidetud saan võibolla ka õnne nuusutada või täisväärtuslikult elada või mis iganes muud on asjatu lootus.
Ja surm seisab su kõrval kogu aeg, pealegi võib tal olla mitu nägu ja sa ei pruugi teda äragi tunda.
Muusikaline pool oli väga ootuspärane. Ei midagi erilist, aga ette ka midagi heita pole.
See, kuidas Gregory Rose Surnmatanstu nägi ja selle muusika kirjutas, on tore lugu. Kõik muusikaväline on natuke huvitavam selles loos. Surmatants ise on minu jaoks suur avastus ja avaneb täiesti uues valguses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar